VASTUTUSE VÄLISTAMINE: käesoleva juhendi on koostanud komisjoni talitused ning see ei ole Euroopa Komisjoni jaoks siduv. Liidu õigusaktide siduva tõlgendamise pädevus on ainult Euroopa Liidu Kohtul.
Kohustus sisestada sõidumeerikusse käsitsi selle riigi sümbol, kuhu juht pärast liikmesriigi piiri ületamist siseneb, kehtib alates 20. augustist 2020 nende juhtide suhtes, kes juhivad analoogsõidumeerikuga varustatud sõidukeid vastavalt määruse (EL) nr 165/2014 artikli 34 lõike 6 punktile f, ning alates 2. veebruarist 2022 nende juhtide suhtes, kes juhivad digitaalsõidumeerikuga, sealhulgas aruka sõidumeeriku esimese versiooniga(1) varustatud sõidukeid vastavalt kõnealuse määruse artikli 34 lõike 7 teisele lõigule.
Nende sätete peamine eesmärk on hõlbustada kabotaažvedusid(2) ja juhtide lähetamist(3) käsitlevate sätete jõustamist, ehkki neid kohaldatakse kõigi määrusega (EL) nr 165/2014 hõlmatud sõidukite suhtes, olenemata veo liigist.
See nõue on üleminekumeede, enne kui aruka sõidumeeriku(4) uus versioon suudab piiriületusi salvestada automaatselt. Sellise sõidumeerikuga peavad olema varustatud kõik sõidukid, mis registreeritakse esimest korda alates 21. augustist 2023(5). Praegu analoogse või digitaalse mittearuka sõidumeerikuga varustatud sõidukid tuleb sellise uue sõidumeerikuga varustada hiljemalt 31. detsembriks 2024(6), samas kui praegu aruka sõidumeerikuga varustatud sõidukite uue sõidumeerikuga varustamiseks on aega kuni 18. augustini 2025(7). Määruse (EÜ) nr 561/2006(8) artikli 2 lõike 1 punkti aa kohaselt tuleb alates 1. juulist 2026 sellise sõidumeerikuga varustada ka kõik väikesed tarbesõidukid, mille lubatud täismass on 2,5–3,5 tonni ja mis tegelevad rahvusvaheliste vedude või kabotaažvedudega.
(1)Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/799 IC lisale vastavad arukad sõidumeerikud kuni 20. augustini 2023.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/1057, millega kehtestatakse seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris reguleerivad erinormid ning muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012.
(4)Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/799(mida on muudetud komisjoni 16. juuli 2021. aasta rakendusmäärusega (EL) 2021/1228, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2016/799 arukate sõidumeerikute ja nende osade konstruktsiooni, katsetamise, paigaldamise, kasutamise ning parandamise nõuete osas) IC lisale vastav aruka sõidumeerik.
(5)Määruse (EL) nr 165/2014 artikli 8 lõike 1 neljas lõik koostoimes komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/1228 artikliga 2.
(6)Määruse (EL) nr 165/2014 artikli 3 lõige 4.
(7)Määruse (EL) nr 165/2014artikli 3 lõige 4a.
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85.
Määruses (EL) nr 165/2014 on sätestatud, et juht sisestab riigi tähise käsitsi „selles liikmesriigis tehtava esimese peatuse alguses“, mis tuleb teha „esimeses võimalikus peatuskohas piiril või pärast piiri ületamist“.
Liiklusohutus on sõiduaegu, vaheaegu ja puhkeperioode käsitleva määruse (EÜ) nr 561/2006 peamisi eesmärke ning sõidumeerik on nende sätete järgimise kontrollimise peamine vahend. Sellega seoses ei tohi piiriületamiste käsitsi salvestamise kohustuse täitmine mingil juhul ohustada ELi ja liikmesriikide õigusaktides sätestatud liiklusohutusega seotud kohustusi ega nõudeid. Seetõttu tuleb „esimese võimaliku peatuskoha“ kohta otsuse tegemisel täielikult arvesse võtta liikluseeskirju ja piiranguid ajal, mil juht otsustab, kus ta sel eesmärgil peatub. Eelkõige tuleks arvesse võtta vabade parkimiskohtade võimalikku puudumist piirialadel, et vältida sellistes piirkondades ohtlike ummikute tekitamise riski.
Näide 1: Maantee peenart või päästerada ei tohiks pidada „võimalikuks peatuskohaks“ üksnes selle sätte järgimise seisukohast, kuna sellega tõenäoliselt rikutaks liiklusohutusnõudeid, näiteks riiklikke liikluseeskirju.
Näide 2: Pärast piiriületust näeb juht, et esimesele parkimisalale suundub aeglustusrada on blokeeritud ja/või parkla on juba hõivatud. Sellises olukorras on juhil kaks võimalust: kas suurendada ummikut aeglustusrajal või jätkata teed. Kui esimene valik vähendab liiklusohutust (eelkõige tagapool asuvate sõidukite seisukohast), ei tohiks sellist ülekoormatud parkimisala käsitada „võimaliku peatuskohana“ määruse (EL) nr 165/2014 tähenduses. Juht peaks tegema teise valiku ja jätkama teed järgmise võimaliku peatumiskohani. Nii võib üks parkimisala olla „esimene võimalik peatuskoht“ ühe juhi jaoks, aga mitte teise juhi jaoks, kes möödub sellest mõnel muul ajal või kuupäeval.
Kokkuvõte:
Õiguskaitseasutused, kes lõpuks jõustavad seda sätet kohapeal, peaksid kohaldama määruse (EL) nr 165/2014 artikli 34 lõike 6 punkti f ja artikli 34 lõike 7 teist lõiku, võttes arvesse liiklusohutusega seotud kaalutlusi ja paindlikkust, mida mõiste „esimene võimalik peatuskoht“ hõlmab. Seega peavad nad sõidumeerikusse piiriületuste sisestamise kohustuse täitmise kontrollimisel arvesse võtma kõiki liiklusolusid ja liiklusohutuspiiranguid.
Samuti eeldatakse veoettevõtjatelt, et nad nõuetekohaselt juhendaksid oma juhte selles osas, kuidas nad saavad järgida sõidu- ja puhkeaja eeskirju, nagu on nõutud määruses (EÜ) nr 561/2006(1) ja direktiivis (EL) 2020/1057.
(1)Määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 10 lõige 2.