Kabotaažieeskirjad, mida kohaldatakse alates 21. veebruarist 2022

Artikli 8 lõike 2 esimene lõik

Rendi või tasu eest veoste vedajal, kellel on ühenduse tegevusluba ja kelle juhil, kui ta on kolmanda riigi kodanik, on juhitunnistus, on lubatud alustada liikmesriigis kabotaažvedusid üksnes juhul, kui ta on varem teostanud rahvusvahelisi vedusid, st piiriüleseid vedusid. Vedu võib olla pärit teisest liikmesriigist või kolmandast riigist.

Artikli 8 lõike 2 esimene lõik

Kõik kabotaažvedudele eelneva saabuva veo käigus veetavad kaubad peavad olema kohale toimetatud, et neid kabotaažvedusid alustada. Kui saabuv veos koosneb mitmest saadetisest, võib kabotaaži alustada alles siis, kui kõik saadetised on kohale toimetatud. Seetõttu tuleb eelnev rahvusvaheline laaditud vedu täielikult maha laadida, et võimaldada kabotaažvedusid vastuvõtvas liikmesriigis.

Kabotaaž võib alata vahetult pärast rahvusvahelises veos veetava kauba viimast mahalaadimist, sealhulgas mahalaadimise päeval.

Artikli 8 lõike 2 esimene lõik

Kui tühjad konteinerid, kaubaalused või pakendid transporditakse veolepingu (nt saatelehe) alusel ühest liikmesriigist teise, tuleks vedu käsitada kaupade autoveona rendi või tasu eest, mis loetakse rahvusvaheliseks veoks. Seda seetõttu, et sellistel juhtudel on tühjade konteinerite, kaubaaluste või pakendite vedu kas veolepingu ese või selle lahutamatu osa.

Samas, kui tühje konteinereid, kaubaaluseid või pakendeid ei veeta veolepingu alusel, ei tuleks vedu põhimõtteliselt käsitada kaupade autoveona rendi või tasu eest. Kui need tühjad konteinerid, kaubaalused või pakendid kuuluvad siiski vedajale ja kui rahvusvaheline vedu vastab määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud omal kulul toimuvate vedude tingimustele, tuleks vedu käsitada saabuva rahvusvahelise veona ja vedajal on lubatud teha pärast kõnealust rahvusvahelist vedu kabotaažvedusid.

Artikli 8 lõiked 1, 2 ja 2a

Pärast rahvusvahelist vedu võib teha maksimaalselt kuni kolm kabotaažvedu. Kabotaažvedu võib põhimõtteliselt hõlmata mitut laadimiskohta, mitut kättetoimetamiskohta või mitut laadimis- ja kättesaamiskohta.

Liikmesriigid võivad siiski piirata ühe ja sama kabotaažveo pealelaadimis- ja mahalaadimiskohtade arvu, jättes välja nii mitme pealelaadimis- kui ka mitme mahalaadimiskohaga veod, et tagada määruse (EÜ) nr 1072/2009⁽¹⁾ alusel kabotaažile kehtestatud tähtaegade ja vedude arvu piirangute järgimine.

Liikmesriikide rakendusmeetmed peavad olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Kui mitteresidendist vedajatel lubatakse teha kabotaažvedusid piiramatu arvu pealelaadimiskohtade ja piiramatu arvu mahalaadimiskohtadega, võib see muuta kabotaažvedude maksimaalse arvu piirangud sisutühjaks ja olla vastuolus kabotaaži ajutise iseloomuga, nagu on lubatud määruses (EÜ) nr 1072/2009. Samal ajal võib peale- ja mahalaadimiskohtade arvule liiga rangete piirangute kehtestamine, sõltuvalt ka ühe kabotaažveo puhul lubatud saatelehtede arvust, minna kaugemale sellest, mis on vajalik kõnealuse määrusega taotletava eesmärgi saavutamiseks seoses kabotaažiga⁽²⁾.

Liikmesriikide rakendatavad meetmed võivad selles küsimuses erineda ja alati tuleks kontrollida täpseid siseriiklikke õigusnorme. Igal juhul tuleb kabotaažvedude määratlemisel tagada, et nende ajutine olemus alati säiliks.

(1), (2)Euroopa Kohtu 12. aprilli 2018. aasta otsus kohtuasjas C-541/16: komisjon vs. Taani, punktid 49–61.

Artikli 8 lõiked 1, 2 ja 2a

Kabotaažvedu võib hõlmata ühte või mitut saatelehte⁽¹⁾.

Liikmesriikide rakendatavad meetmed võivad selles küsimuses erineda ja tuleks kontrollida täpseid siseriiklikke õigusnorme. Igal juhul tuleb kabotaažvedude määratlemisel tagada, et nende ajutine olemus alati säiliks.

Sellega seoses tuleb märkida, et kui mitteresidendist vedajatel lubatakse teha kabotaažvedusid liiga suure arvu saatelehtedega, võib see muuta kabotaažvedude maksimaalse arvu piirangud sisutühjaks ning olla vastuolus kabotaaži ajutise iseloomuga, nagu on lubatud määruses (EÜ) nr 1072/2009⁽²⁾.

(1), (2)Euroopa Kohtu 12. aprilli 2018. aasta otsus kohtuasjas C-541/16: komisjon vs. Taani, punktid 49–61.

Artikli 8 lõiked 1, 2 ja 2a

Kui tühje konteinereid, kaubaaluseid või pakendeid veetakse vastuvõtvas liikmesriigis ajutiselt kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1072/2009 ja veolepingu (näiteks saatelehe) alusel, tuleks vedu käsitada kabotaažveona. Seda seetõttu, et sellistel juhtudel on tühjade konteinerite, kaubaaluste või pakendite vedu kas veolepingu ese või selle lahutamatu osa.

Kui tühjad konteinerid, kaubaalused või pakendid transporditakse, ilma et aluseks oleks saateleht, ei tohiks seda vedu põhimõtteliselt käsitada kaupade autoveona rendi või tasu eest. Selles kontekstis on mõiste „kabotaažveod“ määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 2 punkti 6 tähenduses määratletud kui „rendi või tasu eest tehtavad riigisisesed veod, mida teostatakse vastuvõtvas liikmesriigis ajutiselt“. Sellest järeldub, et kui vedajale kuuluvaid tühje konteinereid, kaubaaluseid või pakendeid veetakse ilma saatelehe või muu veolepinguta, ei tohiks sellist vedu käsitada kabotaažveona.

Artikli 8 lõike 2 esimene lõik ja lõige 2a

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 2 lõikele 1 on „sõiduk“ kõnealuse määruse tähenduses liikmesriigis registreeritud mootorsõiduk või ühendatud autorong, millest vähemalt mootorsõiduk on liikmesriigis registreeritud ja mida kasutatakse eranditult veoste veoks.

See peaks alati olema mootorsõiduk, mida kabotaaži eesmärgil arvesse võetakse, sealhulgas ühendatud autorongi puhul. Kabotaažvedusid võib teha ainult sellise mootorsõidukiga, mis on teostanud määruse artikli 8 lõike 2 esimese lõigu kohase rahvusvahelise veo. Seepärast oleks see mootorsõiduk pidanud olema kaasatud kaupade kättetoimetamisse saabuva rahvusvahelise veo raames, et oleks võimalik teha kabotaažvedusid. Selliseid kabotaažvedusid võib siiski teha teise haagisega.

Kabotaažvedusid tegeval mootorsõidukil on keelatud teha kabotaažvedusid samas liikmesriigis nelja päeva jooksul pärast kabotaažveo lõppu selles liikmesriigis vastavalt artikli 8 lõikele 2a.

Artikli 8 lõike 2 esimene lõik

Määruses kasutatud mõiste „päevad“ viitab kalendripäevadele, mitte ainult 24tunnisele ajavahemikule. Seetõttu algab artikli 8 lõikes 2 osutatud üldine seitsmepäevane ajavahemik saabuvale rahvusvahelisele veole järgneva päeva kella 00.00st. Kabotaažvedu peab seega lõppema hiljemalt seitsmendal päeval kell 23.59.

Praktikas tähendab see, et kui saabuv rahvusvaheline vedu toimub mis tahes ajal teataval esmaspäeval, peavad kabotaažveod lõppema järgmise esmaspäeva lõpus.

Kuna arvesse võetakse kalendripäevasid, võib nende liikmesriikide puhul, kus ajavahemik hõlmab riigipühasid või päevi, mil liiklus on piiratud või keelatud, praktikas kabotaažvedude tegemise võimalus olla ajaliselt piiratum (vt siiski küsimus 11 riigipühade arvessevõtmise kohta).

Artikli 8 lõike 2 esimene lõik

Kui saabuv rahvusvaheline vedu hõlmab mitut mahalaadimistoimingut, tähendab saabuva rahvusvahelise veo tegemine viimast mahalaadimist. Reegel peaks olema sama kabotaažvedude lõppemise suhtes: viimane mahalaadimine viimase kabotaažveo käigus peab toimuma hiljemalt kell 23.59 seitsmendal päeval pärast saabuva rahvusvahelise veo viimase mahalaadimise päeva. 

Artikli 8 lõige 2a

Artikli 8 lõike 2a kohaselt ei ole vedajal lubatud teha samas liikmesriigis kabotaažvedusid sama sõidukiga nelja päeva jooksul pärast kabotaažveo lõppu selles liikmesriigis. Selle sätte eesmärk on vältida olukorda, kus järjestikused rahvusvahelised veod võimaldavad vedajatel teha kabotaažvedusid viisil, mis loob püsiva või pideva tegevuse. Seega ei piira käesolev säte õigust teha vastuvõtvas liikmesriigis saabuvale rahvusvahelisele veole järgneva seitsme päeva jooksul kolm järjestikust kabotaažvedu, tingimusel et eelmise perioodi kabotaažvedude viimasest mahalaadimisest selles liikmesriigis on möödunud neli päeva.

Neljapäevane ooteaeg kehtib iga kord, kui kabotaažvedu on lõpetatud ja sõiduk lahkub vastuvõtvast liikmesriigist, olenemata sellest, kas enne sõiduki asjaomasest liikmesriigist lahkumist on tehtud ainult üks või mitu kabotaažvedu. Sellest järeldub, et ooteaega hakatakse kohaldama individuaalselt iga liikmesriigi suhtes, kus kabotaaž toimus, isegi kui selles liikmesriigis toimus ainult üks kabotaažvedu.

Selle ooteaja jooksul on siiski võimalik teha kabotaažvedusid teises liikmesriigis. Samuti on vedajal võimalik eelneva nelja päeva jooksul teha üks või mitu piiriülest vedu liikmesriigist või liikmesriiki, kus kabotaaž toimus (vastavalt teise liikmesriiki või kolmandasse riiki või teisest liikmesriigist või kolmandast riigist), või läbi sõita või viibida liikmesriigis, kus kabotaaž toimus, ilma kabotaažvedusid tegemata.

Praktikas, kui vedaja teeb pärast rahvusvahelist vedu liikmesriigis A kabotaažveo ja teeb seejärel liikmesriigis B teise kabotaažveo, ei saa ta teha kabotaažvedu liikmesriigis A nelja päeva jooksul pärast kabotaažveo lõppemist liikmesriigis A. Pärast kabotaažvedu liikmesriigis B võib ta läbida nii liikmesriike A kui ka B ning ta võib teha uusi rahvusvahelisi vedusid nende liikmesriikide suunas. Viimasel juhul ei ole aga lubatud teha uusi kabotaažvedusid liikmesriigis A või B enne nelja päeva möödumist viimase kabotaažveo mahalaadimisest nimetatud liikmesriigis A või B.

Ooteaeg algab asjaomasest liikmesriigist lahkumisele eelneva kabotaažveo lõppemisest. Kui ühe kabotaažveo raames on mitu mahalaadimiskohta, tuleks arvesse võtta viimast mahalaadimiskohta. Ka sel juhul tuleb arvesse võtta kalendripäeva, mitte ainult 24tunnist ajavahemikku. Seega algab neljapäevase ooteaja arvestamine kell 00.00 päeval, mis järgneb viimasele kabotaažveole asjaomases liikmesriigis (või viimasele mahalaadimisele, kui mahalaadimiskohti on mitu), ja lõpeb neljandal järgneval päeval kell 23.59.

Praktikas tähendab see, et kui viimane kabotaažvedu tehakse mis tahes ajal teataval esmaspäeval, lõpeb ooteaeg järgmise reede lõpus ja kabotaažvedu võib laupäeval kell 00.00 jätkuda.

Alljärgnev tabel näitab eeskirja praktilist kohaldamist nädalapäevadel, võimalik, et koos riigipühadega, võttes arvesse riigipühasid ja nädalavahetusi käsitlevaid eeskirju, mida on selgitatud allpool küsimuse 11 all.

K: kabotaažvedu – (r): riigipüha

Artikli 8 lõige 2 ja artikli 8 lõige 2a

Kui päevades väljendatud ajavahemiku viimane päev on riigipüha, pühapäev või laupäev, lõpeb periood ajavahemike, kuupäevade ja ajapiirangute arvutamise ELi eeskirjade kohaselt⁽¹⁾ järgmise tööpäeva viimase tunni möödumisel. Lisaks sellele peab iga kahepäevane või pikem ajavahemik sisaldama vähemalt kahte tööpäeva.

Seega kui vedaja siseneb pärast rahvusvahelist vedu liikmesriiki neljapäeval teise liikmesriiki, algab määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 8 lõike 2 teises lõigus ette nähtud kolmepäevane ajavahemik reedel kell 00.00 ja lõpeb pühapäeval kell 23.59. Kuid kuna selle ajavahemiku viimane päev on pühapäev, loetakse ajavahemik lõppenuks järgmisel tööpäeval kell 23.59, st esmaspäeval.

Kui lisaks sellele on kõnealuse vedaja teise liikmesriiki sisenemisele järgnev reede selles liikmesriigis riigipüha, pikendatakse ajavahemikku edasi teisipäeva keskööni, arvestades asjaolu, et mis tahes kahepäevane või pikem ajavahemik peab hõlmama vähemalt kahte tööpäeva ning riigipühasid, laupäevi ja pühapäevi ei loeta tööpäevadeks.

Lõpuks, kui pärast liikmesriiki toimuvat rahvusvahelist vedu siseneb vedaja teisipäeval teise liikmesriiki, kuid reede on selles liikmesriigis riigipüha, lõpeb artikli 8 lõike 2 teises lõigus ette nähtud kolmepäevane ajavahemik järgmisel tööpäeval, st esmaspäeval kell 23.59.

Samad eeskirjad kehtivad artikli 8 lõike 2 esimeses lõigus osutatud seitsmepäevase ajavahemiku (vt küsimused 8 ja 9) ja artikli 8 lõikes 2a sätestatud neljapäevase „ooteaja“ suhtes (vt 10. küsimus).

Reeglit, mille kohaselt juhul, kui ajavahemiku viimane päev on riigipüha, pühapäev või laupäev, lõpeb ajavahemik järgmise tööpäeva viimase tunni möödumisel, ei kohaldata siiski tagasiulatuvalt arvutatud ajavahemike suhtes, nagu artikli 8 lõikes 3 sätestatud rahvusvahelisele veole eelnev neljapäevane ajavahemik, mille jooksul vedaja peab esitama selged tõendid kõikide tehtud vedude kohta (vt 16. küsimus). See ajavahemik kuulub määruse nr 1182/71 artikli 3 lõike 4 teises lõigus sätestatud erandi kohaldamisalasse ajavahemike kohta, mida arvestatakse tagasiulatuvalt alates teatavast kuupäevast või sündmusest.

(1)Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, 3. juuni 1971, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad

Artikli 8 lõike 2 teine lõik

Artikli 8 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud seitsmepäevase ajavahemiku jooksul võib teha maksimaalselt kolm kabotaažvedu. Vedaja võib otsustada teha ühe, kaks või kõik kolm kabotaažvedu muus liikmesriigis kui saabuva rahvusvahelise veo liikmesriik. Vedajad võivad siis teha kabotaažveo kas ainult ühes liikmesriigis või ühes või mitmes liikmesriigis, kuid ainult ühe kabotaažveo igas liikmesriigis, mis ei ole saabuva rahvusvahelise veo liikmesriik (vt vastus 13. küsimusele allpool).

Näiteks kui vedaja on teostanud rahvusvahelise veo Prantsusmaale, võib ta teha Prantsusmaal kabotaažveo, seejärel minna veel ühe kabotaažveo tegemiseks Saksamaale ja seejärel minna viimase kabotaažveo teostamiseks Belgiasse. Samuti võib ta Prantsusmaale tagasi pöörduda, et teha seal teine kabotaažvedu, kuid ainult tingimusel, et neljapäevasest ooteajast on kinni peetud.

Artikli 8 lõike 2 teine lõik

Ühes liikmesriigis, mis ei ole saabuva rahvusvahelise veo liikmesriik, on lubatud ainult üks kabotaažvedu.

Artikli 8 lõike 2 teine lõik

Iga kabotaažvedu, mida tehakse muus liikmesriigis kui saabuva rahvusvahelise veo liikmesriik, peab toimuma kolme päeva jooksul pärast sõiduki tühjana saabumist kõnealusesse liikmesriiki ja artikli 8 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

Kolmepäevase ajavahemiku arvutamisel kehtivad samad selgitused, mis on esitatud III jaos seitsmepäevase ajavahemiku kohta.

Alljärgnev tabel näitab eeskirja praktilist kohaldamist nädalapäevadel, võimalik, et ka riigipühadel, võttes arvesse riigipühasid ja nädalavahetusi käsitlevaid eeskirju, mida on selgitatud eespool 11. küsimuse all.

En: sisenemine liikmesriiki – K: võimaliku kabotaažveo viimane päev – (r): riigipüha

Artikli 8 lõige 4

Vedajad peavad säilitama dokumendid iga veo kohta, mis on tehtud seoses nende kabotaažvedudega. See peab sisaldama kõiki artikli 8 lõike 3 teises lõigus loetletud üksikasju. Need üksikasjad sisalduvad saatekirjas või veokirjas, tavaliselt CMR-vormingus. Kabotaažieeskirjade järgimise tõendamiseks ei ole vaja lisadokumente.

See säte ei tähenda siiski, et kontrolliasutused ei saaks kasutada muid autovedusid käsitlevates õigusaktides nõutavaid tõendeid, näiteks sõidumeeriku andmeid, et teha kindlaks, kas kabotaažvedu toimub eeskirjade kohaselt.

Artikli 8 lõike 3 teises lõigus sisalduvad andmed tuleb esitada või edastada vastuvõtva liikmesriigi volitatud kontrolliametnikule taotluse korral ja teel toimuva kontrolli ajal. Dokumente saab esitada või edastada elektrooniliselt, kasutades näiteks elektroonilist saatelehte (e-CMR). Maanteekontrolli ajal on juhil lubatud võtta ühendust peakontori, veokorraldaja või muu isiku või üksusega, et esitada enne teel toimuva kontrolli lõppu kõik vajalikud tõendid.

Artikli 8 lõige 3

Vedajad peavad esitama selged tõendid kõigi vedude kohta, mis tehti nelja päeva jooksul enne rahvusvahelist vedu vastuvõtvasse liikmesriiki, kui sõiduk on viibinud selle nelja päeva jooksul kõnealuse vastuvõtva liikmesriigi territooriumil.

Seda nõuet kohaldatakse üksnes juhul, kui vedaja teostab kabotaažvedu vastuvõtvas liikmesriigis. Seega kohaldatakse seda reeglit üksnes juhul, kui sõiduk osutab vastuvõtvas liikmesriigis riigisisese autoveo teenuseid ja on olnud samas vastuvõtvas liikmesriigis nelja päeva jooksul enne saabuvat rahvusvahelist vedu.

Sel juhul peaksid vedajad esitama tõendid, mis sisaldavad kõiki artikli 8 lõike 3 teises lõigus loetletud üksikasju. Esitatud tõendite väärtust hindavad asjaomased riigi ametiasutused. Tuleb märkida, et piiriületuse registreerimist aruka sõidumeeriku 2. versiooni abil saab kasutada veoauto viibimise kindlakstegemiseks konkreetses liikmesriigis.

Artikli 8 lõike 3 teises lõigus osutatud neli päeva on kalendripäevad. Seega, kui sõiduk on vastuvõtvast liikmesriigist lahkunud näiteks 6. juunil ja siseneb nüüd uuesti samasse vastuvõtvasse liikmesriiki 10. juunil, siseneb vedaja nelja päeva jooksul uuesti samasse vastuvõtvasse liikmesriiki ja peab vastuvõtvas liikmesriigis kabotaažveo teostamisel esitama selged tõendid kõigi selle neljapäevase ajavahemiku jooksul tehtud vedude kohta.

Artikli 10 lõige 7

Kui on vaja vältida kombineeritud vedu käsitleva nõukogu direktiivi 92/106/EMÜ artikli 4 kuritarvitamist (piiramatu ja pideva teenuse osutamine maanteeveo alg- ja/või lõppetapi raames liikmesriigis), on liikmesriikidel võimalus pärast komisjoni teavitamist kohaldada kabotaažieeskirju direktiivis 92/106/EMÜ määratletud kombineeritud vedude maanteeveoetappide suhtes, tingimusel et need veoetapid ei ületa piiri. Nende meetmete vastuvõtmisel võivad liikmesriigid kohaldada määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 8 lõikes 2 sätestatud seitsmest päevast pikemat ajavahemikku ja lühemat ooteaega kui kõnealuse määruse artikli 8 lõikes 2a sätestatud neli päeva.