Küsimused ja vastused
VASTUTUSE VÄLISTAMINE. Käesoleva dokumendi on koostanud komisjoni talitused ning see ei ole Euroopa Komisjoni jaoks siduv. Liidu õigusaktide siduva tõlgendamise pädevus on ainult Euroopa Liidu Kohtul.
Määruse (EL) Nr 1071/2009 (mida on muudetud määrusega (EL) 2020/1055) artikli 5 lõike 1 punkt b.
Kohaldatav eeskiri. Selleks, et täita artikli 3 lõike 1 punktis a sätestatud nõuet, et ettevõtja peab liikmesriigis stabiilselt ja tõhusalt toimima, peab ettevõtja asukohaliikmesriigis „korraldama oma sõidukipargi tegevust selliselt, et oleks tagatud ettevõtja käsutuses olevate rahvusvahelisteks vedudeks kasutatavate sõidukite tagasipöördumine ühte selles liikmesriigis asuvasse tegevuskohta vähemalt kaheksa nädala jooksul alates sealt lahkumisest“ (määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 5 lõike 1 punkt b).
Seda reeglit kohaldatakse:
- mootorsõidukite või autorongide suhtes, mida kasutatakse rendi või tasu eest rahvusvaheliseks kaubaveoks ning mis lahkuvad asukohaliikmesriigist ja on autoveo-ettevõtja käsutuses määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 5 tähenduses ning mis on sellisena registreeritud või kasutusele võetud ja mida on lubatud kasutada kooskõlas selle liikmesriigi õigusaktidega, kus ettevõtja on asutatud;
- mootorsõidukite suhtes, mis on ehitatud ja varustatud ja ette nähtud rohkem kui üheksa inimese veoks, k.a juht, kui neid kasutatakse tasu eest rahvusvaheliseks reisijateveoks.
Määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 1 lõike 4 kohaldamisel ja kui siseriiklikes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata käesolevat määrust siiski autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsevate ettevõtjate suhtes, kes kasutavad ainult:
- mootorsõidukeid või autoronge, mille lubatud täismass ei ületa 2,5 tonni, kui tegemist on kaupade autoveo-ettevõtjatega;
- sõidukeid, mida kasutavad ettevõtjad, kes osutavad sõitjate autoveo teenuseid ainult mitteärilisel eesmärgil või kelle põhitegevus ei ole sõitjate autovedu(1);
- sõidukeid, mille suurim lubatud kiirus ei ületa 40 km/h.
(1) Määruse kohaselt tuleb autovedu, mis ei toimu rendi või tasu eest või omal kulul ning mille eest ei saada otsest ega kaudset tasu ja mis ei too otseselt ega kaudselt kaasa tulu sõidukijuhile või teistele isikutele ning mis ei ole seotud kutsetegevusega, käsitada üksnes mitteärilisel eesmärgil tehtava veona.
Sõiduk peaks tagasi pöörduma ühte sõidukit käsutava ettevõtja asukohaliikmesriigis asuvasse tegevuskohta.
Asukohaliikmesriik on liikmesriik, milles ettevõtja on asutatud, olenemata sellest, kas tema veokorraldaja on pärit mõnest muust riigist (määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 2 punkt 8). Kõnealuse määruse artiklis 5 on sätestatud kriteeriumid autoveo-ettevõtjatele, mille kohaselt nad peavad liikmesriigis toimima tõhusalt ja stabiilselt. Samuti on see liikmesriik, kes andis ettevõtjale autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise loa vastavalt määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 11 lõikele 1.
Nõue ei ole täidetud, kui sõiduk pöördub tagasi filiaali või tütarettevõtjasse muus liikmesriigis kui asukohaliikmesriik.
Sõiduk võib iga kord tagasi pöörduda samasse või muusse tegevuskohta ettevõtja asukohaliikmesriigis.
Määruses ei täpsustata, kui kaua peaks sõiduk tagasi pöörduma. Seega võib see aeg olla lühike, tingimusel et järgitakse määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud sõiduaja eeskirju.
Nagu on selgitatud määruse (EL) 2020/1055 põhjenduses 8, võivad ettevõtjad tagasipöördumise kavandamisel püüda vedude optimeerimiseks kombineerida seda mõne tegevusega, nagu sõiduki hooldus, tehnokontroll või asukohaliikmesriigis lõppev vedu.
Lisaks ei tohiks asukohaliikmesriiki tagasipöördumise nõue eeldada teatava arvu vedude tegemist asukohaliikmesriigis või muul viisil kitsendada vedajate võimalust osutada teenuseid kogu siseturu ulatuses. Selliste tagasipöördumiste tsükkel tuleks soovitavalt sünkroniseerida määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud veoettevõtja kohustusega korraldada oma tegevus selliselt, et sõidukijuht saab naasta koju vähemalt iga nelja nädala järel, nii et mõlemad kohustused on võimalik täita juhi naasmisega koju koos sõidukiga vähemalt iga teise neljanädalase tsükli lõpuks.
Määruses ei täpsustata, kuidas sõiduk peaks tagasi pöörduma. Seega võib see tagasi pöörduda muu transpordivahendiga, nagu rong, parvlaev või autovedaja; samuti võib sellisel viisil tagasipöördumine hõlmata vaid osa reisist.
Sõiduk peaks tagasi pöörduma ühte oma ettevõtja tegevuskohta asukohaliikmesriigis vähemalt kaheksa nädala jooksul pärast kõnealusest liikmesriigist lahkumist.
Ajavahemike, kuupäevade ja ajapiirangute arvutamise ELi eeskirjade kohaselt algab kogu nimetatud kaheksanädalane periood sõiduki asukohaliikmesriigist lahkumisele järgneval päeval kell 0.00 ja lõpeb sellele järgneva kaheksanda nädala sama päeva lõpus(1). Seega peaks sõiduk jõudma tagasi kõnealusesse tegevuskohta või ettevõtja muusse tegevuskohta ettevõtja asukohaliikmesriigis kaheksa nädalat hiljem samal päeval hiljemalt kell 23.59.
Näiteks kui sõiduk lahkub asukohaliikmesriigist mis tahes ajal teisipäeval 29. märtsil 2022, peaks see hiljemalt kolmapäeva 25. mai 2022. aasta lõpuks (23.59) naasma ettevõtja mis tahes tegevuskohta asukohaliikmesriigis.
(1) Nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad.
Kui nädalates väljendatud ajavahemiku viimane päev on riigipüha, pühapäev või laupäev, lõpeb periood ajavahemike, kuupäevade ja ajapiirangute arvutamise ELi eeskirjade kohaselt(1) järgmise tööpäeva viimase tunni möödumisel. Arvestades, et kohustus puudutab sõiduki tagasipöördumist asukohaliikmesriiki, on asjakohased üksnes selle liikmesriigi riigipühad.
Seega, kui sõiduk lahkub tegevuskohast mis tahes ajal reedel 25. märtsil 2022, peaks kaheksanädalane ajavahemik lõppema laupäeval 21. mail 2022. Kuid kuna selle ajavahemiku viimane päev on laupäev, loetakse ajavahemik lõppenuks järgmisel tööpäeval kell 23.59, st esmaspäeval 23. mail 2022.
(1) Nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad.
Veoettevõtja asukohaliikmesriigi pädevad asutused peavad tegema nõutavaid kontrolle, et kontrollida ja jälgida määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 5 lõike 1 punktis b sätestatud nõude täitmist; samuti peaksid selle nõude täitmist kontrollima pädevad asutused neis liikmesriikides, kus sõidukeid kasutatakse. Nad võivad kohustuse täitmise kontrollimiseks kasutada kõiki proportsionaalseid ja tõhusaid vahendeid. Veoettevõtjad peavad esitama selged tõendid selle kohta, et nende käsutuses olevad sõidukid pöörduvad tagasi oma asukohaliikmesriigis asuvasse tegevuskohta vähemalt kaheksa nädala jooksul pärast liikmesriigist lahkumist. Neil peaks olema võimalik kasutada selle nõude täitmise tõendamiseks mis tahes tõendeid. Teel toimuva kontrolli korral peaks ettevõtjal alati olema võimalik hiljem tõendada kohustuse täitmist dokumentide ja tõenditega, mis asuvad ettevõtja valdustes. Veoettevõtja asukohaliikmesriigi asjaomased asutused peavad tegema koostööd teiste asutustega siseturu infosüsteemi kaudu, nagu on osutatud 9. küsimuses. Tõendite lõpliku hindamise teevad veoettevõtja asukohaliikmesriigi kontrolliasutused asjakohaste õigusasutuste kontrolli all.
Praktikas tähendab see seda, et ettevõtjad võivad ametiasutuste nõudmisel esitada mis tahes dokumendi, mis näitab sõiduki asukohta ettevõtja asukohas viimase 8 nädala jooksul ja/või iga 8 nädala järel. Sellised dokumendid võivad olla näiteks sõidumeeriku andmed või juhtide töögraafikud või saatelehed.
Sõidumeeriku andmeid võib kasutada selleks, et näidata, et asjaomane sõiduk on eelmise kaheksa nädala jooksul tagasi pöördunud liikmesriiki, mis on sõidukit käsutava ettevõtja asukohaliikmesriik. Sõidukite puhul, millele on vastavalt määrusele (EL) nr 165/2014 paigaldatud arukas sõidumeerik, võib selleks, et tõendada sõiduki tagasipöördumist ühte selles liikmesriigis asuvasse ettevõtja tegevuskohta, täiendavalt kasutada sõidumeeriku andmeid. Sõidumeerikuid võib kontrollida teeäärsete kontrollide või valdustes tehtavate kontrollide ajal ning see on usaldusväärne ja tõhus viis, et tõendada vastavust sõiduki tagasipöördumise eeskirjale.
Teel toimuva kontrolli korral peaks ettevõtjal alati olema võimalik hiljem tõendada kohustuse täitmist dokumentide ja tõenditega, mis asuvad ettevõtja valdustes.
Kui sõidukis olevad või juhilt saadud andmed ei ole piisavad, et tõendada sõiduki tagasipöördumise eeskirja sätete järgimist või mittejärgimist, tuleks sõiduki tagasipöördumise kohustuse täitmise kontroll teha koostöös selle liikmesriigi kontrolliasutusega, milles ettevõtja tegutseb, ning ettevõtja asukohaliikmesriigi pädevate asutustega.
Määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 18 kohaselt on liikmesriikide pädevatel asutustel kohustus teha tihedat koostööd ning anda üksteisele kiiresti vastastikust abi ja kogu asjakohast teavet, et hõlbustada kõnealuse määruse rakendamist ja täitmist. Iga liikmesriigi pädevad asutused peavad vastama teiste liikmesriikide kõikide pädevate asutuste teabenõuetele ning kontrollima, inspekteerima ja uurima, kas nende territooriumil asutatud autoveo-ettevõtjad täidavad liikmesriigis tõhusa ja stabiilse toimimise nõuet, sealhulgas sõiduki tagasipöördumise nõuet.
Liikmesriikide pädevate asutuste vaheline halduskoostöö ja vastastikune abi toimub määrusega (EL) nr 1024/2012 loodud siseturu infosüsteemi kaudu.